Tulin just väljast, imeline ilm peaks ütlema- soe, meeldiv kerge tuul, päike, mida veel võiks 30.aprillilt tahta!
Aga, jalutasin koeraga, päris suure ringi ja kuna täna on ikkagi Volber, siis olin värvides- seelik seljas ja tekkel peas. Jõudsin ringiga Rüütli tänavale, kus seisid kaks noormest ja neiu- vaatasid koera, hüüdsid Pitsu, Pitsu ja vilistasid, kuid Driimu ei reageerinud. Seepeale kommenteeris üks noormeestest- "Vaata, kui ilus koer, aga nii kole omanik!" Ma pole nii toredat lauset veel kuulnud :D
Igatahes, see nädal on olnud täiuslik- kui mulle nädala alguses öeldi, et ma olen nii ilus, tark ja osav ja vasikasilmadega, siis nädala lõpus teatakse, et nii koledat koeraomanikku veel pole näinud, siis paneb mõtlema, et kas tõesti vanemaks saamine mõjub nii kiiresti?!

esiteks käisin pühapäeval orhideede näitusel botaanikaaias- hästi ilus oli, mul tekkis väike nõrkus nende vastu.
esmaspäeval sõitsime lambapraktikale koos ants kuksi ja kadri veskiga. hästi-hästi tore oli, palju tööd saime teha ja väga põnev ja hariv oli. õppisime palju uusi lambamaandamismeetodeid, loodame, et need ka laiemasse kasutusse lähevad :) sauna sai ka ja õhtu oli meeldiv, suupisteid kahjuks ei pakutud, aga lõbus oli ikka. teisipäeva õhtuks, kui ultraheliga sai vaadatud 400 lammast, oli mõistus ja jõud otsas. kolmapäeva hommikuks olid tekkinud ka sinikad ja lihased oli saavutanud oma valususe tipu- ehk siis olime nagu puujalad.

kõik tundub kurb- sellepärast, et kool hakkab päriselt läbi saama... järgmisel kolmapäeval on meil kõige viimane loeng Eesti Maaülikoolis....

Nägin eile, kui Emajõe ääres koeraga jalutasin, ühte tuvi, kes ujus partidega võidu. Aga eks igaühele mõjub kevad isemoodi...! Plaanin homme minna Botaanikaaeda, seal pidi Orhideede näitus olema. Eile käisime Volga restoranis- imeline ja täitsa talutavad hinnad, soovitan soojalt.

Kooli on veel kaks nädalat ja siis peab tööle minema, aga kuna mul on võimalus, siis ma ilmselt võtan õppepuhkust, sest lõputöö on vaja valmis kirjutada ja kaitsmise peale mõelda.

nädalavahetus Pärnus tähendab Indla kommersist loobumist- aga pole hullu, ega see viimane ei olnud.
nädalavahetus Pärnus tähendab veekeskust, üllatusšampanjat ja trühvleid, kolmekäigulist õhtusööki, jalutamist jäätnud merel, aega üksteise jaoks ja tähtsaid otsuseid.
ammu ei ole nii mõnusat nädalavahetust olnud.
võtke aega puhkamiseks, elu ei jookse eest ära ja aega tuleb kasutada mõistlikult ja endale kasulikult!

Kui tänane õhtu üle elada, siis võib kevad tulla.

Kolm kuud loengutevaba perioodi on jätnud jälje meie hinge, taaskord loengusaalis ei suuda keegi paigal istuda- kõik nihelevad ja kurdavad, et tagumik jääb kangeks.

kaks aastat tagasi kirjutasin siia viimased read. nüüd on 2010 aasta, võimalik, et ma ikkagi aegajalt postitan siia midagi, aga kindel ei saa kunagi milleski olla.

Väsinud olen kõigest sellest mis toimub. Ei jaksa kuulata, kuidas keegi koguaeg vingub. Kui ei tee midagi on halvasti, kui teed on ikka halvasti. Aga võibolla selline ongi tööinimese rutiin?

Issi Ma ütles, et abielu on mind laisaks teinud...nojah vaat mis juhtub, aga sul on veel aega ümber mäelda, aitab ju kui üks perekonnast on laisk kaks laiska on juba kurjast!
aga kui tahta kõike ära rääkida tuleb alustada algusest. aga kuna see võtab päris kaua aega, siis ilmselt täna ma ei lõpeta ja teil ka huvitavam, saab ju siis mitu päeva lugeda, kui ma just kirjutamist vahepeal ära ei unusta :P
kuid asi sai alguse siis nii...täpselt enne jaanipäeva algas mei puhkus. plaanid olid vägevad, nii kui vastuvõtt kell 14 lõpeb paneme uksed kinni ja teeme tarvilikud asjad ära ja paneme Ähijärve poole ajama. eks mul oli sinna eriti kiire, sest Jüri läks juba nädala eest kodust ära ja mul oli ta järele tohutu igatsus. aga võta näpust, teed plaane ja kõik läheb vett vedama! läksin keldrist kummikuid võtma ja näen, et kaminasaali põrand oli veega kaetud...hüvasti kiire sõit ja tere põrandalt vee kuivatamine, raamatute ja saabaste/kingade päästmine ja mööbli tõstmine! kuid siiski ometi kõik lõppes hästi, saime suurema osa asjadest päästetud ja hakkasime sõitma. hilisõhtul kohale jõudsime, olime küll väsinud aga õnnelikud!
kuigi ilmad ilusad ei olnud tuli siiski jaanipäev ja eeljaanipäev ja pärastjaanipäev...vähemalt nii me neid nimetasime. aga kõige selle virrvarri vahepeal valmistasime kõvast ametimeeste silte ja otsisime tammepuud. esimesed saime valmis teist aga ei leidnudki ostime hoopis puukoolist! aga maasikaid sai süüa ja Vastseliina laadal käisime ja Henrikuga sai mängida ja koeraga kakelda. kuid jaanipäev oli sellel aastal väga eriline, kuid sellest ja edasisest juba homme!

just, jälle ma olen end unustanud ja pole interneti avarustesse sattunud, kohutav, see tähendab ka seda, et siia pole midagi lisatud. aga põhjus on lihtne...ikkagi on kiire!
kooliga sai küll jonksu, aga üks õppejõud eeldab, et ma võiks veel rohkem asjast teada, kui ma senini tean...ja kusjuures ma arvasin, et ma olen tark, aga võta näpust, loll nagu lauajalg või siis lammas....
kodu üks tuba sai tühjaks tõstetud...remont nohh...sein saab uue värvi ja tuba uue lae, vb uus põrand kah ikka...aga eks näis, enne jaanipäeva igatahes korda ei saa, aga tegelt pole hullu, ega ma enne septembrit ju tartusse ei koli :P
mnjaaa töö...olen juba teist nädalat kontorirott...punaste küünte, punase pluusi ja kirju seeliku ja valgete kingadega sekretär...kohutav ma peaks mainima, aga siiski kui vaja, siis tuleb aidata! sest lisaks selle minu väikesele aitamisele on ema meid väga palju aidanud...
aga ma tean seda, et reedel ootab mind preemia ja puhkus ja lõuna-eesti ja järv ja saun ja mets ja koer ja kõige musum sugulane Henrik ja üldse head inimesed.
aga nüüd siis sellest ka, millest kõik lugeda tahavad...loomulikult ma olen närvis, ma ei oleks uskunud, et ma selline olen. aga nüüd on peaaegu ka kõik pisemad asjad tehtud, aga jäänud on ka vaid kaks nädalat peale seda nädalat. ja uskuda või mitte, aga ma näen juba õudusunenägusid...jaah, varsti on hea elu otsas! aga muidu...kleit on valmis, jüri ülikond ka vast saab 26ndaks valmis, lilled tellitud, kingid olemas, lauakaardid tehtud, inimeste nimekiri olemas, kes tulevad,ühel lilleneiul kleit olemas, teisel veel ei ole, auto on ka veel kahe vahel ja kala ja mahl pole ka veel valmis. proovisoeng tuleb järgmisel reedel ja küüned on ka juba ilusad. niiet tegelikult võib öelda, et kõik on suhteliselt hästi ja graafikus.
ainult ühes asjas olen ma maha jäänud, aastaraamatu jutt valmib täna öösel ja homme hommikul panen maili, kuigi täna oli tähtaeg...ata, ata, ata!!! aga ma lihtsalt olen jooksnud nagu orav rattas....

tulles vastu masside soovidele kirjutan ma siia siis üle pika aja midagi. lõpetasin just laululahingu vaatamise...nii hea, võitis minu jaoks just see õige koor. andkem andeks, aga Hale Pop Singer pole minu jaoks ( ja ükskõik kuidas ma seda keel üritan väänata ei tule minu jaoks seal sõnast välja heil vaid ikka hale), aga Suisapäisa, ni võibolla ma olen neist lihtsalt sellepärast ahvivaimustuses, et nad on peaaegu minu kodukohas, seal on palju tuttavad ja nad laulavad lihtsalt liiga hästi! aga siiski ometi, nad on minu ja minu pere jaoks parimad!!!
eelmne nädal oli suhteliselt õudus, kuidi tegelikult hästi tore oli. terve nädal neuroloogiat- mis polnud üldse nii hull, kui ette kujutasin, sest õppejõud Ranno Viitma ja Janis Jeserevic suutsid selle väga huvitavaks teha. aga päevad oli liiga pikad ja kui koju jõudsid, siis tundus selline natuke aju puue olevat.
mõtlesin, et mind ei suuda mitte ükski õppejõud endast nii välja viia, et ma hakkan nutma, kuid see nädal see juhtus, aga ma ei taha sellest kirjutada, sest see on puhtalt vanade õppejõudude probleem, kes on kibestunud ja ei taha, et asi muutuks, vaid soovivad, et asjad oleksid ikka nii nagu aastal 70.
ahhaaa...eelmisel laupäeval pidasime Jüri sünnipäeva, hirmus vahva oli, tegime grilli ja soe oli ja õhtul läksime teatrisse Gisellet vaatama. väga ilus ballett, soovitan soojalt. mul oli mitu korda kananahk ihul. need baleriinid ja siis see muusika...võrratu! kahju ainult, et tearipiletid nii kallid on.
mõtlesin, et olen sellel nädalavahetusel tubli ja teen palju asju ära, seetõttu otsustasin ka paidesse mitte minna. jah peaaegu, et olengi kõigega hakkama saanud, ainult õppida tuleb veel röntgenoloogiat, milles on teisipäeval eksam.
aga vot nii, semester sai läbi ja nüüd algas sess, kuigi on vaja ainult 3 eksamit teha, siis need on igavesed põrgulised. ja nüüd, kui pulmad on praktiliselt ukse ees, siis ma olen juba väga närviliseks muutunud ja niipalju asju on veel vaja teha, esiteks on vaja avaldused ära viia, mis meil siiamaani tegemata on.
aga nüüd tagasi õppima, olen oma kohuse kõikide fännide ees täitnud. ahjaa üritan siia veel viimast korda ühte pilti panna. siis te saate kõik imetleda, kui ilus ja armas onupoeg mul on :)aga vist te siiski ei saa seda teha :( millegipärast ei meeldi meie internetile piltide üleslaadimine.

olen õnnelik?! sest...ma pole 21 eluaastat allergik olnud ja nüüd rõõmustab mind juba teist aastat järjest allergia, siis, kui toomingas õitseb. tore!!

lisaks, istusime ja päevitasime laupäeval rõdul ja pidasime jüri sünnipäeva ja jõime šampust ja milline rõõm, äkki tekkisid mu kätele punased laigud...järjekordne allergia...tore!

õppejõud leidis, et ma olen rumal ja pean veel õppima...õpingi...tore!

aga ma tunnen, et vist on viimased pingutused, ja siis vist vist tuleb suvi, või siis mitte, sest tööle peaks minema ja üldsegi ma ootan ühte vastust, aga sinna läheb veel aega.

aga nüüd me hakkame jüri sünnipäeva pidama, ses mõttes, et ma õppisin täna natukene ja ma juba tean ühtteist prioonhaigustest ja homme õpin edasi...tore!

aitähh, headaega!

tujutu, mõtetu, tahtejõuetu. sellega on kõik öeldud!

ma olen nüüd kümme korda kuulsam ja tänu sellele olen saavutanud kõrgema leveli---ühesõnaga kui kuskil korraldataks laisklemise ja lebotamise maailmavõistlus, siis ma võiks vabalt sinna minna ja ilmselt ma selle ka võidaksin.
ma pean õppima, aga ma absoluutselt ei viitsi!

täna oli väljas peaaegu, et kevad, aga siiski liiga külm oli, rullitama ei saanud minna, tuul oleks kõrvad ja nina peast ära viinud.

mhmhh...nädalvahetus sai läbi...hea oli!
aga eesti teed on konnasurnuaiad...liiga palju konnalaipasid oli teel täna õhtul. ja lisaks oli üks õnnetus ka emajõe suurel sillal, enne käreveret- hirmus, kui olime mööda sõitnud, mõtlesin, et äkki oleks pidanud peatuma ja abi pakkuma?! see vist on see nö meediku veri.
hetkeks mõtled, et minuga ei saa ju midagi sellist juhtuda, aga järgmine kord võid just see sina olla. see õnnetus oli juhtunud umbes üks minut enne seda, kui meie sinna jõudsime...!

esiteks- linnas on liiga palju tolmu, kui auto sust liiga lähedalt mööda sõidab, siis võid kähima jäädagi.
teiseks- kui ma hommikul kooli läksin, siis supilinnas, seal oa tänavas on üks vana puu (ma kardan, et see võetakse varsti maha, sest ta on kuivand), aga seal puu sees on kuldnokkadel pesa(d) ja nii vahva on kuulata, kuidas nad sääl puuotsas vidistavad. kui ma hästi meenutan, siis eelmisel aastal olid ka seal kuldnokad...
kolmandaks- homme saab paidesse, ma loodan, et ilmad jäävad ilusaks, siis saaks muru riisuda ja peenart paitada :)
neljandaks- järgmine nädal on liialt hull nädal, ma arvan, et peale seda ma peaks puhkuse võtma
viiendaks- aleksei turovski on üks hiiglama vahva mees, ja kui teil kunagi õnnestub teda kuulama minna, siis tehke seda kindlasti
kuuendaks- ma hakkan nüüd tubliks ja õpin natukene, sest ega ma muidu ei saa ju teada, mis kliinilised tunnused marutaudil on ja ma ei tunne marutaudis looma ära
seitsmendaks- mõtlesin, et tahaks inglismaale kooli minna, peale EMÜ lõpetamist
kaheksandaks- hetkel pesumasin undab ja enne ma nagunii magama ei saa, kui see on lõpetanud
üheksandaks- ma tahaks veel rohkem tantsida ja tahaks, et sammud saaks kiiremini selgeks
kümnendaks- ma olen hetkel kohutavalt rahul oma eluga, mul on olemas kõik paremad asjad, mida üldse tahta!

ma ütlesin, et ma olen lammas, unustasin ennist mainimata, et mu Onupoeg (just suure tähega) on üks igavesti vahva tegelane, ta naerab juba ja hoiab pead ja siuke tunne on, et varsti on valmis diskole minema. ma arvan, et temast tuleb väga tark mees ja kui väga tark ei ole, siis ta kindlasti saab eesti koondisesse.

ja mis paganapärast ma ei saa siia pilti juurde panna, igakord, kui ma seda üritan läheb mul internett ära :@

triin ütles, et siin on tolmukiht- pühin ära
emme riina arvas, et ma olen ikka väsinud ja ei tohiks enne siia kirjutamist sõõrikut ära süüa- sõin sõõriku ära ja nüüd näitan, et ma ei ole väsinud
issi maarja arvas ka, et ma puhkan liiga kaua ja temal on igav- lõpetasin nüüd puhkuse ja loodan, et sul läheb lõbusamaks.
aga nüüd siis asja juurde. võtsin kalendri kõrvale, et mul midagi kahesilmavaheleeijääks!!!

6-9 märts oli kommerss...hästi palju oli asjatamist, hetkeks tundus, et elan konvendis :) 6ndal valvasin ööd ja ei saand õhtul kohale minna, suhtkoht nõme, reedel läksin peale kooli kohale ja mis ma näen, marlen ja marit on köögis, ise pugistavad naerda, joovad piparmündi teed ja teevad salatikorvikeste tainast. tegin ka ja siis minigkellsada ilmselt ma lihtsalt läksin koju vot, vahetasin riided ja kappasime perekonnaõhtule :) kõige parem kingitus oli see ahv, kes teeb väga head häält! taaskord ööselkellsada vajus mu pea padjale...jaaaaa nagu välk selgest taevast oli 4h pärast äratus :D homikukohvi ootas ja poodlemine, et kingi leida ka. õnneks läks tookord, kõike saime. katsikul käisime ka päeva peale ära ja õhtul panin padavai jälle venti. ilus oli, mingit läga sadas aint taevast alla ja siis saatis üks auväärt vil! mind apteeki. ja siis tuli ilus õestus ja siis tulid värvid ja üks imelik elukas, kes pakkus õhku täis kaelkirjak, teine pakkus karupoeg puhh mett täis kõhuga ja siis keegi pakkus midagi veel, aga ma leidsin kodus ikkagi, et selle peal on kõige ideaalsem istuda, hea soe ja pehme. ja sokolaadi ja lilli oli ka ja väsimus oli ka. ja marit oli kurb... pühapäeval ma boikoteerisin kõike, üritasin õppida, aga väsimus võttis mind enda rüppe, hea oli!.

ja oligi käes jälle argipäev ja rutiin ja hall taevas ja ei mäleta kas lumi oli või mitte, ilmselt siiski mitte, aga siis oli ilmselt pori.

12 ja 13 olid huvitavad päevad: esimene erakoosolek ja esimene üldkoosolek värvides. üks ksv! ütles, et oii sul kohe täitsa õiged riided seljas, nagu kohe teaksid, mida värvidega kandma peab. neljaba hakkasid uued tantsukursused, no ei saand mina aru, midamoodi see viinivalsi samm peaks risti minema, hea, et ma veel ninali ei käind! ja siis tuli nädalavahetus ja KODU, päris kodu, paide kodu, hea oli, ma vist magasin ilmselt.

ja jälle tuli argipäev, aga mitte kauaks. siis tuli 19 märts plirts-plärts ja emme sünnipäev ja siis tuli 20 märts plärts ja onu sünnipäev. aga tegelt oli see nädal eriline: esiteks, lühike nädal oli, teiseks vist oli ilus nädal, kolmandaks mitu sünnipäeva oli, neljandaks sai rektoriga juttu puhutud ja viiendaks oli ka midagi aga mälu on mul nagu lambal.

AGA 21-23 ma viibisin levist väljas, sõitsime maale, kaugele maale, onu maale, karula maale, ähijärve äärde :) milline ilus ilm oli reedel, sai üle pika aja oksi veetud ja puid lõhutud ja lihtsalt värsket õhku sai ka hingata. ja siis sai sauna...mmmm..soe soe saun 110 kraadi. ja siis laupäev onju oli ilm nagu kassisabaalune sadas lumit, koer muidugi oli rõõmus ja tuli väljas tuppa ja siis olid tal nagu kontsakingad all, klõbistas mööda tuba. kusjuures taaskord avastasime, et koer Kutt on teistmoodi koer, näiteks hommikul tuleb tema trepist alla, meie voodi juurde ja virutab täiega käpaga mööda madratsit- et umbes, no kaua võib magada, siis sa piilud teda ühe silmaga, tema tõmbab keelega ja läheb õue, aga meil on selline kena komme siis veel magama jääda, ja kui ta väljast tuleb ja avastab, et me veel magame, siis ta tuleb ja annab umbes 4 korda veel käpaga ja hakkab haukuma. vot selline koer on meil. kuid siiski ometi ilmast hoolimata, käisime oma kohustuslikul matkal ära, korjasin igasugu metsatavaari ja kadakat ja siis tuli munavärvimine ja saun+kadakaviht+lumi+järvevesi+vein. midagi paremat ei oska ma tahta. ja siis tuli pühapäev ja pidi linna minema...KOHUTAV. kuid igaljuhul minul on selle aasta esimene ujumine tehtud ;)

ja taaskord argine arginädal, väljaarvatud teisipäev 25 mai, kui sai jälle sünnipäevatatud ja tuli lumetorm. ja kolmapäev oli omamoodi ooper, kooli minna oli lihtsalt hiiglama vahva, bussid vabagraafiku alusel ja meie pidime väljasõidule minema, kuskile pärapõrgusse. ja läksimegi-Palamusele, õppejõud Ants on umbe vahva mees, aga mulle tundub, et lambakasvatajad ongi sellised muhedad ;) aga tagasi sõita oli hirmutav, ühel pool teed põld ja teiselpool ka ja kõik oli valge, no konkreetselt valge, ei mingi märki, et see, midamööda me sõidame on tee :D aga tartusse me tagasi jõudsime ja praktikum oli täitsa vajalik, vähemalt minule. ja siis tuli neljapäev ja noroviirusega. mind see õnneks ei tabandanud, aga jürkat küll- oksendamine, kõhuvalu, palavik ja kõhulahtisus olid meie sõbrad lisaks sellele ka kummelitee ja küpsised.

kuid reedel me paidesse sõitsime ja ellu jäime. laupäeval kappasime tallinna poole mööda poode kammima. õnneks saime kõik, mis vaja. ja kuna me juba seal kandis olime, siis oli ju kena ka ämma ja jürka õemehe sünnipäeval ära käima. aga nagu ikka tavaks saanud, siis sealt häid uudiseid ei tulnud, nii, et ma neid halbu ei hakka ka siis kirja panema :)

ja siis sai kõik otsa ja tuli jälle tartu ja kool, ja kellakeeramine- tahaks kohe ropusti öelda, et mul on selle pärast nüüd asi KÕIK SASSIS, õhta ei tule und ja omiku ei saa üles!

1. aprill nägin sellel aastal esimest korda kuldnokka ja kollast liblikat. käisime onunaise sünnipäeval ja saime palju süüa. ja lisaks muudele vahvatele asjadele, siis on veel siuke nimekiri:

kutsed- peaaegu kõik on oma õigete omanikeni jõudnud
kleit- enamvähem valmis, veel viimased nikerdused
jürka ülikond- kahe nädali pärast saab proovi
fotograaf- olemas
filmimees- odavalt saime ja olemas
lilled- põhimõtteline kokkulepe ja asi on kirja pandud
auto- leidsime, et meie mazda on ilus küll, kui talle vahakiht peale tõmmata
kool- kõik asjad jooksevad kokku, tuleks ära sealt, kui minu teha oleks
kovent- ei ole sinna kaua aega jõudnud
kodu- tolmurullid ajavad üksteist taga, aga hetkel see isegi ei häiri mind
treeningkava- see nädal oleme juba kaks korda jooksmas käinud, kui reedel on ilus ilm läheme rulli sõitma
pulmaisa- laupäeval saame kokku
loor- ostetud!!!

ja kui sa nüüd triin ütled ikka, et siin on maru tolmune, siis ma toon sulle tolmulapi, võid koristada, sul nagunii tööd vähe
ja ma nüüd olen oma väsimusest üle vist saand, või siiski mitte.
ja kui veel igav on siis ma ei mängi!

ahjaa kõige olulisem asi: ma olen nüüd kümme korda kuulsam ja ma ei pidanud selle jaoks eriti mitte midagi tegema- vaadake ise, 12 aprillil kell 10 ETV Maahommik!!!

ma pidin täna uue sissekande siis siia tegema, et enne ei pidanud oma sõõrikut saama.
AGA sõõriku sõin ära, aga sissekannet veel ei ole jõudnud teha. aga ma arvan, et saan sellega hakkama homme! sest selle viimase kuuga on väga palju juhtunud :)

mul on siia nii palju kirjutada, aga ma olen liiga väsinud, et seda praegu teha. lähen nädalavahetuseks paidesse puhkama...löön jalad seinale ja lähen mõnulen saunas. kui järgmiseks nädalaks jaksu tagasi saan, siis kirjutan :)

puhake mõnusasti, varsti hakkab kevad!

põhimõtteliselt tegelikult ei ole mul siia mitte midagi asjalikku kirjutada :) aga seda võin ikka kirja panna, et eile oli meil õhtul konvendis väga väga väga lõbus, lausa pisarateni naerda sai, aga seda on aegajalt väga vaja.

ja siis me täna arvasime Maritiga, et me moodustame köögis väga hea koosluse, Kristeliga on ka muidugi väga hea köögis olla ja teistega ka, aga Maritiga on kohe väga hea klapp...minu respect!

täna on viimane öövalve ja seeeeepärast jään ma ilma esimest vaiksest õhtust :(

ja praegu on uni uni uni ja ei viitsiks kuskile minna ja peale selle tahaks Paidesse.

mul ei ole absoluutselt mitte midagi laudaskäimise vastu, vasikate süstimise vastu, sõrgade värkimise vastu, igasuguste lõikuste vastu. AGA ma olen väga vastu vaikate nudistamisele. mis sest, et see on vajalik, sest tõenäoliselt nad on kunagi suured lehmad, keda peetakse vabapidamislaudas ja nad hakkavad seal teineteist pusima ja tekitavad sellega tõsiseid kehavigastusi, aga ikkagi. ja ma tean, et seda protseduuri tehakse narkoosis olevale loomale, aga kas teie tahaksite, et teile tulikuumad lokitangid konkreetselt peanahka surutakse ja siis neid seal keeratakse? MULLE SEE LIHTSALT EI MEELDI, see on totaalselt minu põhimõtete vastu!
igatahes minust saab loomaarst, aga mitte selline loomaarst, kes vasikatel sarvi ära võtab, seda teevad minu head kolleegid.

see nädal on kiire:
E-kool+laut+konvent(ma lihtsalt ei jõud sinna)
T-konvent+kool(laut)+tantsimine
K-kool+ kaua konventi
N-iseseisev õppimine+öövalve+kommersi avamine ja vaikne õhtu
R-kool+ettevalmistused+perekonnaõhtu ja NÄIDEND
L-kleidiriide ja ülikonnariide ostmine+ettevalmistused+konvent
P-ema+konvent+ehk ka natuke kutseid

homme tuleb meile kindlustusülevaataja, ehk läheb õnneks ja nad tunnistavad kahjude suuruseks rohkem, kui 1500.-
ma ei väsi seda kordamast: teate kui kohutav tunne on, kui te näete, et vesi voolab mööda seina ja lage alla ja sa ei saa mitte midagi, kordan MITTE MIDAGI teha ja sa ootad torumehi ja nad tulevad ja sa loodad kõigest südamest, et nüüd nad parandavad selle katkise toru ära, aga ei, nemad hakkavad hoopis süsteeme aretama ja natukese aja pärast lasevad uuesti torustikku surve sisse ja vesi hakkab täpselt samamoodi voolama nagu tund tagasi...MASENDUS ja siis sa koristad hommikul kella viieni vett, mis tilgub laest, põrand ujub ja vägisi tuleb nutt peale...

ahjaa reedene teeõhtu oli "huvitav", kesiganes kohvi tegi, see maitses suurepäraselt ja külaliste arv oli ka oodatust suurem.


ärge haigeks jääge, eestis pidi viirushaiguste levik haripuntkis olema....vajame tauditõrjeprogrammi ja vaktsineerimist? :D