eile sai mul viimane eksam tehtud...nii hea ja rahulik tunne on. nüüd võin uhkusega öelda, et mul on 100% ja natuke rohkemgi punktidest olemas :) aga jah ega kaua puhata ei saa, uued kodutööd juba ootavad ja noh ega veterinaaridele polegi puhkust vaja, ega me mingid koolilapsed ole, me peame olema valmis 24/7 nagu meile hiljuti teatavaks tehti.
aga uus semester on tore, palju mõnusaid õppeaineid on, aga hobust on liiga palju. ja see on hea, et päevas saab keskenduda suuremalt jaolt ühele ainele...st, et loengud on kohati 4-5 tundi. täna juba tundsin, et mu tagumik on suhteliselt tooli nägu :) ja suure põnevusega ootan kirurgiapraktikume, kus seekord oleme iga rühm eraldi---see annab lootust ka midagi näha ja teha ;)
siis ma loodan, et esmaspäevast saab ametlik algus ka meie seltsile, ehk põhikiri on valmis ja loodame, et esmaspäeval saab ka asutamislepingu ära teha, ja siis on veel vaja notarisse minna, aga see on juba koera saba.
aga mis ma siin ikka, olen veel natuke asjalik ja siis saab rahulikult õhtut nautida :)

p.s. mu onupoeg on kõige armsam laps maailmas, no ta lihtsalt on nii ilus ja temast tuleb kindlasti korvpalliäss :D

täna juhtus minuga minu senise elu kõige imelikum ja jahmatavam asi, heas mõttes jahmatav. aga siiski kummastav. ja uudised tulevad sealt, kust sa neid kõige vähem ootad! seda, et eelmisel reedel sündis Ilzel ja Siimul tütar see oli väga oodatud sündmus, aga see, et täna õhtul helistas mu ema ja soovis õnne onupoja sünni puhul, vot see oli jahmatav... mis onu ja mis poeg. okei ma tean, et mul on onu, Onu suure tähega, aga tal ei ole ju lapsi....aga nagu selgus, siis nemad olid rasedad ja kellelegi ei räägitud midagi ja nüüd siis 24nda jaanuari hommikul sündis neil poeg, küll keisrilõikega aga ikkagi!
ja uskuge või mitte, aga mind võttis see uudis tummaks ja ma istusin nagu idioot diivanil ja arvasin, et ema ajab mind kellegagi sassi või on ta ära pööranud! see on hetkel vist parim asi, mis sellel aastal juhtunud on...aga kui juba aasta nii algab siis peab ülejäänud aasta ka hea tulema!


Ma olen TOHUTULT õnnelik!

teate, soovitan teil kõigil mitte jalavaluga arsti juurde minna, on suur oht kips saada! täpselt nii juhtus minuga.
luupan nüüd karkude ja kipsiga, juba vahva on, kõiki saab käsutada, et too seda, tee seda, anna seda, tahan seda :D aga peagi saab see nö lõbu läbi ja tuleb reaalsele elule otsa vaadata!
aga jahh, sess on tore, ütleme, et täitsa mõned asjad on tehtud ja 2 veel tegemata, et ma lähengi nüüd paidesse õppima, lülitan telefoni välja ja internetti mul õnneks seal ei ole nagunii :D

adjöö!

täna on Jaanika sünnipäev, minu Jaanika sünnipäev...hehh arvad, et oled suurem ja vanem ja targem....aga ei ole!!! mis siis, et sa oled must 4 kuud vanem...tutkit sulle! okei ühes heaküll kahes asjas oled must ees, aga ikkagi :P

ühesõnaga ma õpin jätkuvalt, aga meelde ei jää midagi ehk vast niipalju, et koertel on kaasasündinud südamehaigustest: avatud arteriaalne juha, kopsuarterisuistiku stenoos ja aordikitsenemus ja kassidel mitraal ja trikuspidaalklapi düsplaasia ja vatsakeste ja kodade vaheseina defektid kõige tavalisemad. KOHUTAV, sess alles algas ja mul on juba kõigest kopp ees.

ja jälle on kuu aega möödas, normaalne onju :) olid jõulud ja aastavahetus ja. need jõulud, mis nüüd olid olid minu jaoks esimesed, kui ma mäletan, et sadas vihma, vähemalt meil Paides oli nii. täitsa padusadu ei olnud, aga vihmutas ikka...nõme. eelmisel ehk siis 2006a kui meie leeritamine oli, siis oli ka maa roheline, aga vihma ei olnud. aga jahh käisime kirikus...ilus oli, ma ei ole kunagi näinud, et Türi kirik oleks nii rahvast täis, meie ei saanud enam istuma. ja pärast nagu ikka, kodu ja sööka ja kingitused ja lihtsalt mõnus olemine. ja siis tulid mõnusad pikad puhkepäevad, ma lihtsalt magasin ja magasin ja magasin. sest peale jõulupidu olin ma ikka väga haige...bronhiit on paha, ei soovita kellelegi.
ja aastavahetusel olime Lääne-Virumaal, ei käinud Rakveres, aga olime seal lähedal ja tore oli, rakette oli ja shampus oli ja kala sai vahelduseks lihale ja kapsale. ja järgmisel hommikul oli natuke raske, aga see läks kiiresti üle, kui olime koeraga paar kiiremat ringi teinud.
ja muidugi esimese jaanuari päeva nael oli korteriühistu koosolek... naljanumber, aga vajalik. suur ja sinine või siis heleroosa teema on hetkel prügisoreerimine, mind ajab kõige rohkem vihale see, et ühes kohas käib asi ühte moodi, teises kohas hoopis teist moodi, st, et Paides ma pean seda sorteerimist tegema teisiti, kui Tartus. ja muidugi kõikse parem on see, et konteinereid ei ole, täna käisime Tartus ka maja taga luusimas, et mis värk on, aga ikka oli see üks ja sama konteinerijurakas :D ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis nii mugav olen ma küll, et ei viitsi prügikottidega mööda linna ringi tatsata, vaid tahaks ikka, et kõik oleks käe ja jala juures.
tegelikult kui aus olla, siis ma pole viimasel ajal mitte üheski seltskonnas viibinud, kus ei räägitaks prügist :) geniaalne teema!

aga jahh, täna oli selle aasta esimene eksam, mis läks suhteliselt kehvasti, aga no loodame parimat ja me käisime endale täna pesumasinat ostmas....ojeeeee, nüüd ei pea enam pesu paidesse tassima :) milline mugavus, kas pole.
aga nüüd punkt ja magama, silmad tulevad pealuuseest välja ja siis ma olen nagu sombi :)