tunnen hirmu....homse ees.....ilmselt saan pärast jälle nutta ja juukseid peast kiskuda, et oleks pidanud rohkem õppima ja oleks pidanud neid asju vaatama ja siis seda ja....mul on vist närvid läbi!sees keerab ja pea valutab.
ja üldsegi tundub mulle, et mõned inimesed käituvad nagu lasteaias....ma ka ise aegajalt :D
täna oli mõni helgem hetk ka, näiteks see, kui mu kallis mees saatis mulle sünnipäevaõnnitlused kuskilt kaevikust....hahaa...ideaalne koht päeva alustamiseks ja siis see muidugi, et hea on, kui sul on tõelised sõbrad, kes sinust hoolivad! helistavad, tulevad ja kallistavad. kui ootamatu oli kõne otse Pariisist....aga see oli nii südantsoojendav! ja on ka neid sõpru, kes saadavad praegu smsssi, kuid toonitavad, et sellel ja sellel päeval siis ja siis kellaajal oled sa seal ja seal ja siis saame kokku ja siis räägime. ja küll on hea, et sõprus jääb püsima olenemata sellest, et vahel on väiksed/suured kätšid :D muidugi alati seda öelda ei saa, aga mina täna saan.
Ma olen ikka õnnelik inimene ;)
aga nüüd tagasi õppima....muidu ma kirun ja kakun juukseid homme veel rohkem.

Avastasin õppimise kõrvale ideaalse kombinatsiooni: Coca Cola ja leivakohupiimahapukooreõunakastme magustoit :)
Aga ikkagi ma ei saa see aasta vist ühesti tudengipäevade üritusest osa võtta...kool kool ja kool midagi oli veel...ahjaaa Kool :S Tegelt valetan, ühest asjast siiski...Volbrirongkäik tuleb ju ja Volber :D minu lõõgastushetk, et natuke aju puhata ja siis edasi õppida :S

Aga nüüd siis tegudele....umbes sigapalju materjali on veel vaja selgeks saada, ära õppida, läbi sirvida, meelde jätta....ohh parema meelega oleks praegu öölaulupeol, esimene aasta, kus see mul käimata jääb :(

Tegin täna otsuse ära....valisin omale lõpuks akadeemilise ema ära...ja ausalt, ma pole nii kaua kellegi näost nii siirast rõõmu näinud, kui täna, siis, kui ma Riinat palusin :) südantsoojendav ja meeliliigutav.

Õppisin täna palju uusi asju...näiteks seda, ET kui lahkama minna, siis enne ei tohi süüa, kõik võib kohe välja tulla sealt samast otsast, kus sisse läks ja seda üsna kiirelt. Seda õppisin ka, et kateetrit lehmasisse ajada on väga lihtne...sups ja valmis, ainult väikest nippi on vaja :)
Siis õppisin natukene Patoloogilist Füsioloogiat ka ja sain teada, et hüper- ja hüpokaltseemia ja igasugused muud hüpod ja hüperid pole üldsegi head ja siis ma sain veel palju põnevaid asju teada, aga neid ma teiega ei jaga....jätan oma teada ;)

Käisin ja vaatasin mõned sugulased ka üle...ohh...see noormees, kes on mulle nagu venna eest on juba nii suur, et hakkab varsti naist võtma :S alles ta oli väike ja nägu tatine ja lõi jala ära ja tuli nuttes, et valus on...ja nüüd...pikk kolakas ja säänne naistemees, et anna olla :)

Aga lõpetan siinkohal, asun uuesti õppima...keeruline, aga tuleb vastu pidada...teadagi ju, et raske õppustel, kerge lahingus ;)

Kord mõtlesin, et kirjutan, aga siis jälle, et ei kirjuta. Otsustusvõimetus! Eile oli hästi tore, juttu jätkus kauemaks ma peaks ütlema ja muidugi head üllatused, kui viisakad saavad olla noormehed...palun, tänan, kas soovid, lähen toon, millise mantli selga aitan....rohkem võiks sellised olla...mul muidugi ei ole etteheiteid oma lähedaste suhtes ;)
ma olen tänase päevaga väga rahul, sellist sõnakõlksu kuuleb vist minu suust harva, aga tõesti nii see on, sest käisime täna verd võtmas (90 proovi veistelt) ja ma sain hakkama, esimesel korral käsi värises, kuid pärastpoole läks paremaks :) ja siis pika aja peale sain oma 2 lahanguprotokolli tehtud ja ühe koduse töö, mille tegemist ma olen juba tükka aega edasi lükanud, nüüd on vaja võtta veel pat fys raamat kätte ja seda natukene uurida, meelde tuletada. Mõtlesin, et loen täna hästi kaua, teisalt taga tundub mulle ahvatlevam minna kella 10 ajal magama ja ennast korralikult välja puhata taaskord dilemma...aga tõenäoliselt ma otsustan pehme voodi ja padja ja teki kasuks ;)
aga ei see oli siia väike vahepala, hakkan uuesti tegutsema, pesen nõusid ja jooksen korra poodi,külmkappi on keegi laastamas käinud.Ja siis asun õppimise kallale uuesti.

Ennem arvutis surfates leidsin ühe ilusa pildi, vähemalt minu jaoks, mis sai vist aprilli aluguses tehtud, näitan teile ka :) rebaslennust peaks ka millalgi kirjutama, enne kui kõik päris meelest ära läheb.

Aeg

kus on selline pood, kus müüakse aega? Mul jääb pidevalt ajast puudu, või siis ma ei oska seda lihtsalt planeerida, ma ei jõua igale poole, kuhu oleks vaja ja ma ei jõua oma asjadega valmis....jama! Huvitav kas see oleks võimalik, et ma saaks aja seisma panna, et ma saaks natukene oma asjadega ühelepoole, kasvõi tsipakene....ma tean, et see pole võimalik, aga tahta võib ju ikka-tahtmine on taevariik, saamine on iseasi!
Aga ma olen siiski rahul. Eelmisel nädalvahetusel käisime lendamas, mis siis, et meil see ei õnnestunud päriselt, aga rahul oleme me ikkagi, uued kogemused, uued tuttavad, uued teadmised, uued oskused-olla vägakaua järjest üleval ja sõita autoga ilma, et vahepeal magama jääks :)Tegelikult oli igati vahva üritus ja ma olen väga väga rahul, et me selle siiski ette võtsime, ühendas ju see meid omavahel ja meid korp! Vironia rebastega ;) ja esmaspäeval on tulemas ühisrebastund: meie, korp! Vironia ja C!F!E! ga eks muljetada ole piisavalt :) loodame, et saame oma arved ka klaaritud ja Anni saab oma uhke pulmakleidi ilusti ja puhtal kuju tagasi!
Ahjaa täna ongi ju reb! Annil sünnipäev...ilusad, säravad, päikselised, rõõmsad,lillelised ja muud toredad õnnesoovid Talle ;) kahju ainult, et ta meie juures varsti kauaks ajaks ära läheb, alles õpime üksteist tundma ju...
Kuid elu on nagu lill minumeelest vähemalt, kui mõned asjad välja arvata. Mind hämmastab jätkuvalt Eesti arstide käitumine. Inimene ootab 2 kuud silmaarsti aega, sest arsti pole ja kui arst tagasi tuleb saab ta oma aja uuesti 2 kuu pärast, kas selle peale ei mõelda, et selle aja peale võib mõni pimedaks jääda, kui suurem probleem on?! Ja teiseks mind hämmastab see, et kui inimene viiakse kiirabiga haiglasse, tehakse kompuuter ja ei avastata "midagi" ja siis öeldakse, et minge nüüd koju ja kuidas te sinna saate, see pole enam meie asi. Miks ei võiks teda jätta jälgimistuppa, kui tal on selleks kõik näidustused olema-tugev peavalu, iiveldus, tasakaaluhäired, sa ei saa kunagi kindel olla, et inimene jõuab oma koju, et vahepeal midagi ei juhtu. Ohh hästi segane jutt....aga põhimõte on selles, et kui sa ise ei suuda diagnoosida, siis küsi teise inimese käest, kes on targem, see ei ole mingi häbiasi, kui sa konsulteerid oma kolleegiga, ega see ei tee sind lollimaks, see näitab seda, kui hästi sa suudad teiste arstidega koostööd teha! Asja tuum on selles, et kui sa ise ei suuda diganoosida kolmiknärvi halvatust, siis las diagnoosib seda mõni teine arst, las tal ka kompuutri tulemusi vaadata! Nüüd peab patsient kannatama valude ja muude halbade asjade käes.
Tuleb tunne, et Eesti arstide juurde ei taha üldse minna, kui nende suhtumine selliseks jääb.
Aga jah, siiski ma olen õnnelik. Mul on armastav mees, kes kül praegu on kaugemal, kui ma tahaksin, mul on hea perekond, hoolitsevad sõbrad, kellele ma saan alati loota. peale selle on väljas ilus ilm, linnud laulavad ja kõik tärkab. Kuid siiski tahaks pisut Aega, natukene tahaks seda näpistada endale...et teha asju, millest ma olen juba ammu unistanud, lugeda mõnd head raamatut, sest viimane kord mul jäigi see sooviks peaaegu, mõned leheküljed ja sellega ma piirdusin, sest kooliasjad tulid peale. Kuid ma luban endale, et kui ma selle eksami ära teen ja siis selle teise ka, siis ma võtan ja loen ja teen asju, millest ma praegu ainult unistada saan.
Lähen nüüd tagasi seltskonda, kuulsin, et keegi tegi pelmeene, lõhn on meelitav ja ei ütleks neist ära, kui päris aus olla.

Eile oli Teeõhtu, tore oli, aga jalad lõid õhtuks tuld välja, aga selle peale ütlesid mulle reb!! et see on alles algus, sa pead sellega harjuma....eks ma siis pean seda tegema :)

Kõik on paha, kõik on vastik ja ma ise olen ka vastik...nõme on ka kõik ja mulle ei meeldi mitte midagi praegu, tahaks olla üksi ja rahus ja nutta! Tahaks seda Sõbra õlga, mis on kaugel.....