Aeg

kus on selline pood, kus müüakse aega? Mul jääb pidevalt ajast puudu, või siis ma ei oska seda lihtsalt planeerida, ma ei jõua igale poole, kuhu oleks vaja ja ma ei jõua oma asjadega valmis....jama! Huvitav kas see oleks võimalik, et ma saaks aja seisma panna, et ma saaks natukene oma asjadega ühelepoole, kasvõi tsipakene....ma tean, et see pole võimalik, aga tahta võib ju ikka-tahtmine on taevariik, saamine on iseasi!
Aga ma olen siiski rahul. Eelmisel nädalvahetusel käisime lendamas, mis siis, et meil see ei õnnestunud päriselt, aga rahul oleme me ikkagi, uued kogemused, uued tuttavad, uued teadmised, uued oskused-olla vägakaua järjest üleval ja sõita autoga ilma, et vahepeal magama jääks :)Tegelikult oli igati vahva üritus ja ma olen väga väga rahul, et me selle siiski ette võtsime, ühendas ju see meid omavahel ja meid korp! Vironia rebastega ;) ja esmaspäeval on tulemas ühisrebastund: meie, korp! Vironia ja C!F!E! ga eks muljetada ole piisavalt :) loodame, et saame oma arved ka klaaritud ja Anni saab oma uhke pulmakleidi ilusti ja puhtal kuju tagasi!
Ahjaa täna ongi ju reb! Annil sünnipäev...ilusad, säravad, päikselised, rõõmsad,lillelised ja muud toredad õnnesoovid Talle ;) kahju ainult, et ta meie juures varsti kauaks ajaks ära läheb, alles õpime üksteist tundma ju...
Kuid elu on nagu lill minumeelest vähemalt, kui mõned asjad välja arvata. Mind hämmastab jätkuvalt Eesti arstide käitumine. Inimene ootab 2 kuud silmaarsti aega, sest arsti pole ja kui arst tagasi tuleb saab ta oma aja uuesti 2 kuu pärast, kas selle peale ei mõelda, et selle aja peale võib mõni pimedaks jääda, kui suurem probleem on?! Ja teiseks mind hämmastab see, et kui inimene viiakse kiirabiga haiglasse, tehakse kompuuter ja ei avastata "midagi" ja siis öeldakse, et minge nüüd koju ja kuidas te sinna saate, see pole enam meie asi. Miks ei võiks teda jätta jälgimistuppa, kui tal on selleks kõik näidustused olema-tugev peavalu, iiveldus, tasakaaluhäired, sa ei saa kunagi kindel olla, et inimene jõuab oma koju, et vahepeal midagi ei juhtu. Ohh hästi segane jutt....aga põhimõte on selles, et kui sa ise ei suuda diagnoosida, siis küsi teise inimese käest, kes on targem, see ei ole mingi häbiasi, kui sa konsulteerid oma kolleegiga, ega see ei tee sind lollimaks, see näitab seda, kui hästi sa suudad teiste arstidega koostööd teha! Asja tuum on selles, et kui sa ise ei suuda diganoosida kolmiknärvi halvatust, siis las diagnoosib seda mõni teine arst, las tal ka kompuutri tulemusi vaadata! Nüüd peab patsient kannatama valude ja muude halbade asjade käes.
Tuleb tunne, et Eesti arstide juurde ei taha üldse minna, kui nende suhtumine selliseks jääb.
Aga jah, siiski ma olen õnnelik. Mul on armastav mees, kes kül praegu on kaugemal, kui ma tahaksin, mul on hea perekond, hoolitsevad sõbrad, kellele ma saan alati loota. peale selle on väljas ilus ilm, linnud laulavad ja kõik tärkab. Kuid siiski tahaks pisut Aega, natukene tahaks seda näpistada endale...et teha asju, millest ma olen juba ammu unistanud, lugeda mõnd head raamatut, sest viimane kord mul jäigi see sooviks peaaegu, mõned leheküljed ja sellega ma piirdusin, sest kooliasjad tulid peale. Kuid ma luban endale, et kui ma selle eksami ära teen ja siis selle teise ka, siis ma võtan ja loen ja teen asju, millest ma praegu ainult unistada saan.
Lähen nüüd tagasi seltskonda, kuulsin, et keegi tegi pelmeene, lõhn on meelitav ja ei ütleks neist ära, kui päris aus olla.

Eile oli Teeõhtu, tore oli, aga jalad lõid õhtuks tuld välja, aga selle peale ütlesid mulle reb!! et see on alles algus, sa pead sellega harjuma....eks ma siis pean seda tegema :)