kolmapäev, 28. märts 2007

Ahjaa see ununes, et kui korraldataks maailmavõistlused või olümpiamängud laisklemises ja magamises, siis ma võtaksin kindlasti osa ja ma arvan, et ma tuleks suhteliselt kõrgele kohale....
tõenäoliselt võib mulle diagnoosi panna: Laiskuuskondiites
Seoses ilmade ilusaks ja kevadiseks muutumisega, olen võimeline päevas mitu jäätist ära hävitama....olenemata sellest, et ma ei ole kunagi eriline jäätisesõber olnud, äkki on mul midagi viga....mingi salakaval haigus?!
Üldsegi, kas keegi ei viitsiks mulle siia Tartusse koristama tulla, tuba on jälle tolmu täis, ma ei saa aru, kuskohast seda nii palju tuleb :S Tegelt ka ma olen päris usin koristaja, tolmurulle leiab harva, või on nad siis nii hästi ära peitunud :P
Eile käisime jalutamas niiiiii ilus oli, aga meid oleks surnuks peaaegu, et jookstud kõik teevad sporti, kes jooksevad, kes teevad kepikõndi, kes jalutavad oma kutsikaid-ps. kutsikahooaeg on vist, ja nad kõik on niiiii nunnud, tahaks omale ka, aga ma tean, mis mulle selle peale öeldakse...."sa oled ikka täiesti põrunud, ega sul midagi muud tõesti pole teha ja siis pead omale veel ühe kohustuse juurde võtma"!!! Aga ma niiväga tahaks ju...
Siis mulle tehti selgeks, et hängimine ja dšillimine ei olegi üks ja sama asi, vaid üks on siis, kui sul on raha ja teine on siis, kui sul ei ole raha, aga kuna mul on kanaaju, siis ma olen unustanud, kumb kumb on :D ahjaa tšängima on ka veel üks põnev sõna, see on vist rahatult ringi loivama vms. Ühesõnaga tunnen meeletult puudust õp. Rohtma eestikeele tundidest :( ja komadega ma pole ka sinasõbraks veel saanud, olenemata sellest, et mu elukaaslane on filoloog.
Läksin täna konventi, tekkel oli peas, vastu tulid kolm tüdrukut, nad vaatasid mind imelikult...huvitav miks? kas nad ei ole näinud noori rebaseid??? tõenäoliselt mitte, aga minul oli uhke tunne ;)

Emajõe ääres võiks rohkem pinke olla, kus istuda ja ilma nautida...

laupäev, 24. märts 2007

Nägin täna selle aasta esimest liblikat :) kollane oli, loodetavalt tuleb siis suvi ka kollane ja hästi päikseline ;)
Kui hea oli täna hommikul kodus ärgata, see nädal on tõeline põrgu olnud, tunnen hetkelist rahu ja ka tervis hakkab väheke paremaks minema, loodame, et keerdu ei tule ja ei hakka allamäge uuesti minema.
Kurbi uudiseid tuleb tahtmatult ja paratamatult hakkad mõtlema, et mida oleks võinud öelda teisiti, kui viimati kohtuti või mis jäi sellele inimesele üldse ütlemata...ja nüüd seda enam kahjuks teha ei saa...võibolla teispool linnuteed, mitte enne.


Everybody Hurts - R.E.M.
When your day is long
and the night,
the night is yours alone,
when you're sure you've had enough
of this life, well hang on.
Don't let yourself go,
'cause everybody cries
and everybody hurts
sometimes.

Sometimes everything is wrong.
Now it's time to sing along--
When your day is night alone, hold on
if you feel like letting go,
if you think you've had too much
of this life, well hang on.

‘cause everybody hurts.
Take comfort in your friends.
Everybody hurts.

Don't throw your hand. Oh, no.
Don't throw your hand.
If you feel like you're alone,
no, no, no, you are not alone

If you're on your own
in this life,
the days and nights are long,
when you think you've had too much
of this life to hang on.
Well, everybody hurts--
sometimes--
everybody cries.
everybody hurts, sometimes.
everybody hurts, sometimes.
So, hold on, hold on.

neljapäev, 22. märts 2007

Hommikune ehmatus

Nagu öeldakse, Igal oinal on oma Mihklipäev. Minu oma oli vist siis täna, või vähemalt hommikul küll.
Olin mõnusalt magusalt oma und magamas, kui kell 6.56 helises mu telefon ja üks naisehääl küsib, et kas ma räägin Kadriga, no mina loomulikult visaka inimesena vastasin, et jah, milles asi. Tema aga küsis edasi, et kas minu auto number on 337 MED, ma natuke aega mõtlesin ja vastasin, et on küll (no hommikul ei ole just asi, mida küsida, ja ega ma ausõna kohe ei teadnud ka, sest mul lihtsalt ei ole see meeles tihtipeale) ja siis hakkas see tädi mind telefoni otsas sõimama, et kui te kohe oma autot maja eest ära ei aja, siis politsei laseb selle ära vedada :S eksole tore hommik. siis lõugas ta edasi, et kas te märke ei näinud, et need on juba nädala algusest väljas. Pean tunnistama, et tõepoolest, ühte märki eile õhtul nägin aga teist EI näinud, mul ei ole neid liitsilmi, millega kõik ja korraga näha. ja siis karjus edasi, et te peate kohe minema alla ja bla bla bla.
Võtsin siis ennast kokku ja panin riidesse ja läksin alla, esmalt sain töömeeste käest sõimata, et mehed tahtsid mu autoga Narva sõita...no andnud minna, miks nad siis ei sõitnud??? läksin siis politseiametniku juurde ja küsisin, et kas on mingi probleem ja siis ta ütles väga rahuliku häälega, et jah olge nii hea ja ajage oma auto siit ära, ma võiks teile praegu 3000.- trahvi teha ja minge tooge dokumendid ja siis tulge meie bussi juurde.
Talitlesin siis nii, nagu korrakaitse palus. Lõppes asi seekord hoiatusega ja rääkisime politseiga asjad selgeks, pani minu sõnad ka protokolli ja asi lahenes.
Kuid kõige kummalisem selle asja juures on see, et kui mina eile (kolmap) õhtul koju tulin, siis oli nende märkide vahel veel 5 autot, kuid need olid kuskile kadunud hommikuks...MIKS NEID EI TRAHVITUD EGA TEHTUD NEILE HOIATUST????? Ja kas mitte pole nii, et linnas on öörahu kella 23.00-07.00ni(võin ka sügavalt eksida)? Et miks siis politseiametnik ütleb mulle, et töömehed ootavad juba tund aega siin, mis õigus neil on siis hakata tööd tegema, kolistama suurte rauatükkide ja teiste inimeste öörahu häirima hakata? Mind igaljuhul ajab see kurjaks. Ahjaa ja see asi ka veel, et mis õigusega sõimab mind hommikul mingi korrapidaja, räägi asi rahulikult ära ja mine koju puhkama, mitte ära karju mu peale, ma olen ka inimene!!!!!

ohhh, keeruline, aga see nädal on üldse mingi imelik, õppetööd planeeritakse vabadele! päevadele, tule taevas appi, kas siis, kooliajast enam ei jagu õppetöö tegemiseks? vaid ma pean omal vabal ajal ka koolis olema. jah ma saan aru, et kõik pakkumised tuleb vastu võtta ja talitleda nii nagu õppejõud tahavad, AGA enne tuleks meiega ka nõu pidada, kui midagi kuskile toppima hakata.

ülejäänud asjad on toredad olnud, onu sai 50, aga siiski ta on Lõuna-Eesti üks tugevamaid ja sitkemaid mehi (M.Proos), esimene Cantustund oli täitsa tore, kui see välja arvata, et ma haige olen ja hääl peaaegu, et puudub, aga ikkagi oli tore :)

Siia aga ma panene nüüd punki ja hakkan õppima, viimane toksikoloogia töö ootab mind homme, vast saab üks aine läbi :)

Loen päevi, millal mu kallis koju saab, ainult 7 veel ;)

laupäev, 17. märts 2007

Unustasin enne lisada, et kolmapäeval sain omale Musta Tekli Hõbedase Sirkliga, koju oli väga uhke minna ja kogu see seltskond, ei nii ei saa öelda, pigem pere...on metsikult meeldivad, nii head ja soojad....

Tahan olla...

kuri ja paha ja tige. Sest ma lihtsalt ei saa aru, mis inimesed on Eesti Kaitseväes, vabandan ette ära, kui ma kedagi peaks solvama, AGA see on minu, kui sõduri elukaaslase arvamus. Kuidas saab nii olla, et peale noorteaega, või see tähendab peale SBK-d ei anta puhkust, kuigi see on nagu ette nähtud ja kas see on nagu mingi karistus, et need, kes ei lähe NAK-i saavad puhkusele ja need kes lähevad ei saa???? Kas siis kõigile ei kehtigi ühesugused seadused? Ja kas tõesti ei ole olemas mingit määrust, mille järgi käituda, et kõik sõltub kompaniülema tujust, et täna on eriti sitt tuju ja täna teen nii või siis homme on eriti roosiline ja siis teen naa??? Nii ei saa ju olla! Hommikul ulbatakse linnaluba ka neile, kes on parimad orienteerumises, peale lõunat aga kõik muutub ja see võetakse neilt ära. Vastukaaluks pakutakse võimalust kinno minna? Kas see asendab koduskäiku? Minul see seda ei teeks igaljuhul. Kui arvestada seda, et ma olen kodust olnud eemal juba mitu kuud, mul on kodus naine, vb ka laps (mis paraku ka nii on) ja ma ei saa neid vaatama minna ja nemad ei saa mind ka vaatama tulla. Ime pole, et 2 neist poistest on juba Viljandis ravil käinud. Ma ei saa üldse aru, kuidas seal saakski normaalseks jääda, kui sellised "ajud" seal eesotsas on.

Ühesõnaga tegelikult sain ma juba hommikul aru, et päev ilmselt tuleb kehvapoolne. Taevas oli hall ja sadas midagi vist isegi, ei tekkinud üldse tahtmist voodist välja pugeda ja midagi teha, aga ometi ma tegin seda. Läksin autot garaažist võtma ja märgist hoolimata, mis seal tänaval on (et ei tohi parkida ja peatuda) oli üks mölakas ennast suutnud täpselt minu ukse ette parkida ja mööda temast ei saa, sõida või külg maha! Okei kuidagi sain ikka välja ennast sealt manööverdatud ja siis hakkasin sõitma jõudse vanatädi maja juures oli 2 autot ennast niivõimalikultlähedal peatanud, kui vähegi sai, et mööda neist pääseda oli suhteliselt võimatu ja lisaks sellele oli minu tavapärasele parkimiskohale ennast üks auto asetanud. Muidugi ma ei saa väita, et see koht päriselt minu on, sest ma ei ole selle eest maksnud ega midagi, aga siiski....ja kuna ma olin totally pissed of, siis ma oleks vist ükskõik kellele selle auto pärast kraesse hüpanud, kui keegi oleks mulle vastu tulnud. Ja siis õhtul tulid need halvad uudised, et mu mees puhkusele ei saa ja ohhh...elu on raske, aga kes ütles, et see peaks kerge olema?!

Kuigi mis seal salata mõni hea asi ka oli tänases päevas. Meie suguvõsa sai uue liikme, minu vanaonutütrepojal sündis poeg, et siis 16.13.2007 kell 20.02 2,9kg ja 47cm :) sama raske kui mina olin sündides, kuid veidi väiksem.

Aga homme, homme on hea päev, emme sünnipäeva, no tegelikult mitte just päris, aga peaaegu, õige päev on ju esmaspäeval. Muidugi veel toredam oleks, kui Jürka ka kodus oleks, aga teadagi Oleks on ju Paha Poiss!

Midagi pole võimatut, kui piisavalt hästi tahta!

esmaspäev, 12. märts 2007

Kevad

See oli eile, kui väljas oli täpselt kevade lõhn, päevaga tulid lillepeenras lumikellukesed välja, kõik lõhnas nii hästi, päike paistis nii soojalt, oleksin tahtnud nagu kass ennast päikese kätte istuma asetada ja siis nurruda ja lihtsalt oleskleda.
Tänane hommik oli paljulubav, aga kella 11.30 oli jälle päike kadunud ja ilm sombune, masendav. Ja siis hakkavad tekkima kõik nõmedad asjad, et jälle on vaja teha seda ja siis seda ja siis veel seda ja siis ahjaaaaa seda kaa veel. Palun laske olla!!!
See nädal on hullumaja, aga loodame, et järgmine nädal on leebem. Ja ma ei saa üldsegi aru, kuskohas on see õiglus, et koolidel algab varsti jälle vaheaeg, alles nad ju puhkasid. Tahaks ka, oii kuidas tahaks kuskile ära sõita, kasvõi Pariisi, seal on nii ilus praegu, kõik on roheline ja ...
Eelmisel nädalal saime vanade klassikaaslastega kokku, huvitav oli, poleks uskundki, et meil enam midagi ühist peaaegu, et ei olegi. Kuid eks kõigil ole oma elu, loogiline ka ju, vanust on ka juba omajagu.
Ahjaaa olen nüüd siis akadeemiline organisatsiooni liige Korp! Indla, kui päris täpselt öelda, põnev, kolmapäeval saan omale musta värvi tekli ka.

Aga nüüd siis uuesti tegudele, materjali hunnik, mis vaja läbi töötada on kohutavalt suur.

pühapäev, 4. märts 2007

Sada aastat...

...üksildust. Gabriel Garcia Marqueze romaani põhjal tehtud näident, lavastas Hendrik Toompere jr. Aegajalt peab end kultuuriga ka kurssi viima ja seda endasse ammutama. Kohutavalt raske etendus pühapäeva õhtuks, liiga palju pidi mõtlema...mulle vähemalt ei sobinud selline asi väga tänaseks päevaks. Mõned mõtted jäid meelde....Inimesel on 10 näppu...jumalal on 10 käsku, aga nädalas on 7 päeva, mis on seitsmes käsk...?? Sina ei tohi varastada...see on väga oluline! Paneb mõtlema....varastada, kas siis otseselt või kaudselt, eks seda mõtleb igaüks ise.
Hetk tagasi sain aru, et inimesed satuvad väga kergelt ikka sõltuvusse....mul läks telekas katki ja ma ei oska midagi peale hakata. Võiks ju lugeda, kooliasju vaadata, aga ei viitsi, tegelikult on ju see valimisstuudio, aga õnneks kantakse seda ka üle internetis, nii, et nende andmetega saab ikka ennast kurssi viia.
29 päeva veel ja mu mees saab puhkusele, nii tore, aga väga kiire aeg tuleb siis. Tuleb hakata vaikselt plaane tegema, nimekirju koostama, kohta vaatama....loodetavalt on siis järgmisel aastal suured pidustused ees...
Hirmsasti tahaks minna Giselle´t vaatama Vanemuisesse, aga piletid on ju välja müüdud.