See oli eile, kui väljas oli täpselt kevade lõhn, päevaga tulid lillepeenras lumikellukesed välja, kõik lõhnas nii hästi, päike paistis nii soojalt, oleksin tahtnud nagu kass ennast päikese kätte istuma asetada ja siis nurruda ja lihtsalt oleskleda.
Tänane hommik oli paljulubav, aga kella 11.30 oli jälle päike kadunud ja ilm sombune, masendav. Ja siis hakkavad tekkima kõik nõmedad asjad, et jälle on vaja teha seda ja siis seda ja siis veel seda ja siis ahjaaaaa seda kaa veel. Palun laske olla!!!
See nädal on hullumaja, aga loodame, et järgmine nädal on leebem. Ja ma ei saa üldsegi aru, kuskohas on see õiglus, et koolidel algab varsti jälle vaheaeg, alles nad ju puhkasid. Tahaks ka, oii kuidas tahaks kuskile ära sõita, kasvõi Pariisi, seal on nii ilus praegu, kõik on roheline ja ...
Eelmisel nädalal saime vanade klassikaaslastega kokku, huvitav oli, poleks uskundki, et meil enam midagi ühist peaaegu, et ei olegi. Kuid eks kõigil ole oma elu, loogiline ka ju, vanust on ka juba omajagu.
Ahjaaa olen nüüd siis akadeemiline organisatsiooni liige Korp! Indla, kui päris täpselt öelda, põnev, kolmapäeval saan omale musta värvi tekli ka.
Aga nüüd siis uuesti tegudele, materjali hunnik, mis vaja läbi töötada on kohutavalt suur.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar