täna juhtus minuga minu senise elu kõige imelikum ja jahmatavam asi, heas mõttes jahmatav. aga siiski kummastav. ja uudised tulevad sealt, kust sa neid kõige vähem ootad! seda, et eelmisel reedel sündis Ilzel ja Siimul tütar see oli väga oodatud sündmus, aga see, et täna õhtul helistas mu ema ja soovis õnne onupoja sünni puhul, vot see oli jahmatav... mis onu ja mis poeg. okei ma tean, et mul on onu, Onu suure tähega, aga tal ei ole ju lapsi....aga nagu selgus, siis nemad olid rasedad ja kellelegi ei räägitud midagi ja nüüd siis 24nda jaanuari hommikul sündis neil poeg, küll keisrilõikega aga ikkagi!
ja uskuge või mitte, aga mind võttis see uudis tummaks ja ma istusin nagu idioot diivanil ja arvasin, et ema ajab mind kellegagi sassi või on ta ära pööranud! see on hetkel vist parim asi, mis sellel aastal juhtunud on...aga kui juba aasta nii algab siis peab ülejäänud aasta ka hea tulema!


Ma olen TOHUTULT õnnelik!

teate, soovitan teil kõigil mitte jalavaluga arsti juurde minna, on suur oht kips saada! täpselt nii juhtus minuga.
luupan nüüd karkude ja kipsiga, juba vahva on, kõiki saab käsutada, et too seda, tee seda, anna seda, tahan seda :D aga peagi saab see nö lõbu läbi ja tuleb reaalsele elule otsa vaadata!
aga jahh, sess on tore, ütleme, et täitsa mõned asjad on tehtud ja 2 veel tegemata, et ma lähengi nüüd paidesse õppima, lülitan telefoni välja ja internetti mul õnneks seal ei ole nagunii :D

adjöö!

täna on Jaanika sünnipäev, minu Jaanika sünnipäev...hehh arvad, et oled suurem ja vanem ja targem....aga ei ole!!! mis siis, et sa oled must 4 kuud vanem...tutkit sulle! okei ühes heaküll kahes asjas oled must ees, aga ikkagi :P

ühesõnaga ma õpin jätkuvalt, aga meelde ei jää midagi ehk vast niipalju, et koertel on kaasasündinud südamehaigustest: avatud arteriaalne juha, kopsuarterisuistiku stenoos ja aordikitsenemus ja kassidel mitraal ja trikuspidaalklapi düsplaasia ja vatsakeste ja kodade vaheseina defektid kõige tavalisemad. KOHUTAV, sess alles algas ja mul on juba kõigest kopp ees.

ja jälle on kuu aega möödas, normaalne onju :) olid jõulud ja aastavahetus ja. need jõulud, mis nüüd olid olid minu jaoks esimesed, kui ma mäletan, et sadas vihma, vähemalt meil Paides oli nii. täitsa padusadu ei olnud, aga vihmutas ikka...nõme. eelmisel ehk siis 2006a kui meie leeritamine oli, siis oli ka maa roheline, aga vihma ei olnud. aga jahh käisime kirikus...ilus oli, ma ei ole kunagi näinud, et Türi kirik oleks nii rahvast täis, meie ei saanud enam istuma. ja pärast nagu ikka, kodu ja sööka ja kingitused ja lihtsalt mõnus olemine. ja siis tulid mõnusad pikad puhkepäevad, ma lihtsalt magasin ja magasin ja magasin. sest peale jõulupidu olin ma ikka väga haige...bronhiit on paha, ei soovita kellelegi.
ja aastavahetusel olime Lääne-Virumaal, ei käinud Rakveres, aga olime seal lähedal ja tore oli, rakette oli ja shampus oli ja kala sai vahelduseks lihale ja kapsale. ja järgmisel hommikul oli natuke raske, aga see läks kiiresti üle, kui olime koeraga paar kiiremat ringi teinud.
ja muidugi esimese jaanuari päeva nael oli korteriühistu koosolek... naljanumber, aga vajalik. suur ja sinine või siis heleroosa teema on hetkel prügisoreerimine, mind ajab kõige rohkem vihale see, et ühes kohas käib asi ühte moodi, teises kohas hoopis teist moodi, st, et Paides ma pean seda sorteerimist tegema teisiti, kui Tartus. ja muidugi kõikse parem on see, et konteinereid ei ole, täna käisime Tartus ka maja taga luusimas, et mis värk on, aga ikka oli see üks ja sama konteinerijurakas :D ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis nii mugav olen ma küll, et ei viitsi prügikottidega mööda linna ringi tatsata, vaid tahaks ikka, et kõik oleks käe ja jala juures.
tegelikult kui aus olla, siis ma pole viimasel ajal mitte üheski seltskonnas viibinud, kus ei räägitaks prügist :) geniaalne teema!

aga jahh, täna oli selle aasta esimene eksam, mis läks suhteliselt kehvasti, aga no loodame parimat ja me käisime endale täna pesumasinat ostmas....ojeeeee, nüüd ei pea enam pesu paidesse tassima :) milline mugavus, kas pole.
aga nüüd punkt ja magama, silmad tulevad pealuuseest välja ja siis ma olen nagu sombi :)

nii täna on 17 kui mitte 18 detsember juba...aega lendab ja koos ajalennuga lendas ka lumi...nõme-nõme-nõme! ja minu aeg kulub õppimisele ja eelmisel nädalal jõulupeo organiseerimisele/läbiviimisele. aga nüüd võib öelda TEHTUD :) kuratlikult hea tunne on muideks. ja ma mäletan seda lauset, mis ma gümnaasiumi lõpus ütlesin, et ma ei korralda enam kunagi midagi, aga sellega on vist nii, et annad sõrme, aga võtab terve käe. ja nüüd jällegi ma luban, et järgmisel aastal ma ei korralda rebastepidu, aga eks ole näha mis juttu ma sügusel räägin.
aga ei pidu oli äge, mis siis, et alguses tundus, et asi kukub sootuks läbi. siinkohal vabandan Mariti ees, kelle kallal ma terve eelmise nädala võtsin ja mölakat mängisin ja teiste ees ka, kellel ma pinda käisin.
aga muidu süüa sai juua ka, torti ka, õppejõud said üliõpilaste käest pähe...kahjurõõm on vist siinkohal õige sõna :) AGA sidrunisöömise võitis õppejõud. tantsuks mängis ans.Plingers...soovitan soojalt, megahead, ma pole tükk aega niipalju tantsinud, et jalad olid villis, kui ma koju jõudsin! hästi laulavad, hea muusikavalik, igatahes nii kui nad mängima hakkasid täitus tantsupõrand inimestega ja ära sealt ei mindud.
alguses kauplesime endale õhtujuhte, aga lõppkokkuvõttes tundus mulle, et me saime Helikaga päris hästi hakkama ;)ja eriti hea meel on mul selle üle, et suhteliselt palju rahvast oli, aga nuriseda võib ka, et korralduskomisjonist üks pool ei täitnud oma ülesandeid...ps.Marit see EI OLNUD SINA!!!!! ses mõttes, et kui me korraldame ühist pidu, siis ei pea ainult vetid asju tegema, vaid teised võivad ka, ausõna me poleks keelanud. ahjaa ja no pidu lõppes positiivselt nagu koristja oli öelnud, et ainult üks magaski öö koolis.
hetkeks käis meil ka peast läbi plaan jääda ootama esimesi üliõpilasi, aga kahjuks mõtte väljakäia väsis ära ja läks koju (kui sa seda juhtud lugema, siis tea, et see olid Sina, kes avas viimase siidripurgi enne taksosse istumist ja ütles, et ära muretse homme on kõik möödas!) muidugi kui see siinkohal tsiteeritu seda mäletab, sest seisund ei olnud just kiita. aga no nagu me pärast ennast lohutasim, et loomaarstid kannatavad ikka kõige rohkem, teised vajusid varem ära, kui meie ;)
kuid kui nüüd teisest aspektist vaadata, siis oli mul hästi põnev, sest ma olin nö kaine autojuht, inimesed muutuvad kummaliseks, kui alkoholi saavad, siinkohal ka mõned vanemad kolleegid ;) aga sellest rohkem ei rääägi.
mina jõudsin koju igatahse kell 6 hommikul ja sain veel suhelda meie meeldivate korrakaitsjatega, sest keegi noormees oli end meie trepile magama sättinud ja ma ei saanud temast mööda. aga ma arvan, et politseile võis jääda kummaline mulje...neiu mantli ja kingadega, ühes käes kott ja teises taldrik tordiga hommikul kell kuus Ujula 1 maja ees :)
aga kokkuvõtteks sain mina endale palaviku ja nohu ja köha ja rahulolu. no ma lihtsalt ei arvestanud sellega, et öösel valja minna pluusi väel võib külm olla ...tohman eksole.

aga selge, veel üks eksam ja kontrolltöö ja siis võivad jõulud tulla. tuleks lumi ka siis nad näeksid tulla...teate küll see laul, et
ühe valge küünla, süütan õhtu eel
kõigile kes kaugel, valgustab see teed
...
jõulud näevad, jõulud näevad, jõulud näevad tulla

tunnen, et on raske, aga plakatid said üles ja kutsed on kaaa valmis, ja silmade eest virvendab, kas pole tore see???
üks kutsu ulub, ilmselt on see labrador, kellel võivad käia krambihood. ja enne tuli kiisu, kes vaatas mulle otsa ja järgmine hetk oli ta mu süles...kirbukott!
telekast tuleb mõtetu asi, aga und ka veel ei ole ja tunni pärast peaks nagunii ärkama ja krambitajat vaatama. elina loeb cosmopolitani kõrval, hea meelelahutus. laua peal on viis pikka punast roosi, eitea kellele need toodud on, aga ükskkõik kellele, nad on juba närtsinud :D
ja mul on kahte meiliaadressi vaja ja neid ei ole ...kurat! aga noh ma arvan, et ma olen täna päris palju asju ära teinud :) aga sponsorite pärast on mul ikka mure :(

uuuh, harjutan enda ümber jälle, kui oled kuud istunud lauaarvuti taga ja nüüd saad läpaka näpu alla on jube imelik. kuid jah ma ei pea läpaka taga istuma, lauaarvuti on ka olemas, aga diivani peal teki all on palju mugavam :P :D
nädalavahetus oli hea, laupäeval sai külmetada :S seda õnneks natukene ja siis sai veebi ÕSist head ja paremat teada...kasulik, soovitan kasutada. ja õhtu kõige magusam hetk oli siis kui me Riina ja companyga sööma läksime...teinekord peaks kordama!
pühaba siis täitsime sugulasekohustusi, sai hapukapsast ja seapraadi ja kooki ja kringlit ja salatit ja kala ja oehh kõike head paremat (tudengitele on sugulaste sünnipäeval teretulnud nähtused, kui arvestada seda, et neil on pidevalt kõht tühi ja raha napib!) ja siis oli referaadi ettekanne, mis läks vist päris kenasti, vähemalt endal on selline tunne. nüüd on siis kõik suuremad kohustused täidetud.
jõudsin just tantimast tagasi ja luban omale nüüd piparkooki teega. järjekordselt leidsin, et kurat ma ei saa nii pikki samme teha kui mehed...mõelge sellele!!!! naistel on seelikud ja need ei veni niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii laiaks, vaid ainult natukene! ja naiste samm on meeste omast lühem (no mitte kõigil aga enamustel ikka), aga muidu oli tore, tango ON vahva tants! ;)
ostsin täna poest mandariini...viite ei saa osta, on vähe, aga kilo ka ei saa korraga osta, sest siis ma söön nad kõik ära ja hakkan sügelema, mida ma vist natuke juba teen ka. kohutavalt ebameeldiv, aga nad on niii head, see väike allergia ei tähenda midagi ja ma söön neid ikka edasi. ja piparkoogid on ka head, aga mitte kell 12 öösel, aga neid ma just praegu söön.
aga jahhaa ega midagi, pjuutisliip tuleb nüüd, et hommikul värske ja ergas välja näha. homme on oluline kokkusaamine direktoriga, seal peab normaalne välja nägema, mitte mingi lobakoll.

ja jäänud on ainult 3 päeva veel ja siis saab jürka reservi, aga enne seda sai ta täna seletuskirja, sest neil oli üliagar ülemus jälle...taaskord ütlen, et liigne agarus ON ogarus!