just, jälle ma olen end unustanud ja pole interneti avarustesse sattunud, kohutav, see tähendab ka seda, et siia pole midagi lisatud. aga põhjus on lihtne...ikkagi on kiire!
kooliga sai küll jonksu, aga üks õppejõud eeldab, et ma võiks veel rohkem asjast teada, kui ma senini tean...ja kusjuures ma arvasin, et ma olen tark, aga võta näpust, loll nagu lauajalg või siis lammas....
kodu üks tuba sai tühjaks tõstetud...remont nohh...sein saab uue värvi ja tuba uue lae, vb uus põrand kah ikka...aga eks näis, enne jaanipäeva igatahes korda ei saa, aga tegelt pole hullu, ega ma enne septembrit ju tartusse ei koli :P
mnjaaa töö...olen juba teist nädalat kontorirott...punaste küünte, punase pluusi ja kirju seeliku ja valgete kingadega sekretär...kohutav ma peaks mainima, aga siiski kui vaja, siis tuleb aidata! sest lisaks selle minu väikesele aitamisele on ema meid väga palju aidanud...
aga ma tean seda, et reedel ootab mind preemia ja puhkus ja lõuna-eesti ja järv ja saun ja mets ja koer ja kõige musum sugulane Henrik ja üldse head inimesed.
aga nüüd siis sellest ka, millest kõik lugeda tahavad...loomulikult ma olen närvis, ma ei oleks uskunud, et ma selline olen. aga nüüd on peaaegu ka kõik pisemad asjad tehtud, aga jäänud on ka vaid kaks nädalat peale seda nädalat. ja uskuda või mitte, aga ma näen juba õudusunenägusid...jaah, varsti on hea elu otsas! aga muidu...kleit on valmis, jüri ülikond ka vast saab 26ndaks valmis, lilled tellitud, kingid olemas, lauakaardid tehtud, inimeste nimekiri olemas, kes tulevad,ühel lilleneiul kleit olemas, teisel veel ei ole, auto on ka veel kahe vahel ja kala ja mahl pole ka veel valmis. proovisoeng tuleb järgmisel reedel ja küüned on ka juba ilusad. niiet tegelikult võib öelda, et kõik on suhteliselt hästi ja graafikus.
ainult ühes asjas olen ma maha jäänud, aastaraamatu jutt valmib täna öösel ja homme hommikul panen maili, kuigi täna oli tähtaeg...ata, ata, ata!!! aga ma lihtsalt olen jooksnud nagu orav rattas....

tulles vastu masside soovidele kirjutan ma siia siis üle pika aja midagi. lõpetasin just laululahingu vaatamise...nii hea, võitis minu jaoks just see õige koor. andkem andeks, aga Hale Pop Singer pole minu jaoks ( ja ükskõik kuidas ma seda keel üritan väänata ei tule minu jaoks seal sõnast välja heil vaid ikka hale), aga Suisapäisa, ni võibolla ma olen neist lihtsalt sellepärast ahvivaimustuses, et nad on peaaegu minu kodukohas, seal on palju tuttavad ja nad laulavad lihtsalt liiga hästi! aga siiski ometi, nad on minu ja minu pere jaoks parimad!!!
eelmne nädal oli suhteliselt õudus, kuidi tegelikult hästi tore oli. terve nädal neuroloogiat- mis polnud üldse nii hull, kui ette kujutasin, sest õppejõud Ranno Viitma ja Janis Jeserevic suutsid selle väga huvitavaks teha. aga päevad oli liiga pikad ja kui koju jõudsid, siis tundus selline natuke aju puue olevat.
mõtlesin, et mind ei suuda mitte ükski õppejõud endast nii välja viia, et ma hakkan nutma, kuid see nädal see juhtus, aga ma ei taha sellest kirjutada, sest see on puhtalt vanade õppejõudude probleem, kes on kibestunud ja ei taha, et asi muutuks, vaid soovivad, et asjad oleksid ikka nii nagu aastal 70.
ahhaaa...eelmisel laupäeval pidasime Jüri sünnipäeva, hirmus vahva oli, tegime grilli ja soe oli ja õhtul läksime teatrisse Gisellet vaatama. väga ilus ballett, soovitan soojalt. mul oli mitu korda kananahk ihul. need baleriinid ja siis see muusika...võrratu! kahju ainult, et tearipiletid nii kallid on.
mõtlesin, et olen sellel nädalavahetusel tubli ja teen palju asju ära, seetõttu otsustasin ka paidesse mitte minna. jah peaaegu, et olengi kõigega hakkama saanud, ainult õppida tuleb veel röntgenoloogiat, milles on teisipäeval eksam.
aga vot nii, semester sai läbi ja nüüd algas sess, kuigi on vaja ainult 3 eksamit teha, siis need on igavesed põrgulised. ja nüüd, kui pulmad on praktiliselt ukse ees, siis ma olen juba väga närviliseks muutunud ja niipalju asju on veel vaja teha, esiteks on vaja avaldused ära viia, mis meil siiamaani tegemata on.
aga nüüd tagasi õppima, olen oma kohuse kõikide fännide ees täitnud. ahjaa üritan siia veel viimast korda ühte pilti panna. siis te saate kõik imetleda, kui ilus ja armas onupoeg mul on :)aga vist te siiski ei saa seda teha :( millegipärast ei meeldi meie internetile piltide üleslaadimine.

olen õnnelik?! sest...ma pole 21 eluaastat allergik olnud ja nüüd rõõmustab mind juba teist aastat järjest allergia, siis, kui toomingas õitseb. tore!!

lisaks, istusime ja päevitasime laupäeval rõdul ja pidasime jüri sünnipäeva ja jõime šampust ja milline rõõm, äkki tekkisid mu kätele punased laigud...järjekordne allergia...tore!

õppejõud leidis, et ma olen rumal ja pean veel õppima...õpingi...tore!

aga ma tunnen, et vist on viimased pingutused, ja siis vist vist tuleb suvi, või siis mitte, sest tööle peaks minema ja üldsegi ma ootan ühte vastust, aga sinna läheb veel aega.

aga nüüd me hakkame jüri sünnipäeva pidama, ses mõttes, et ma õppisin täna natukene ja ma juba tean ühtteist prioonhaigustest ja homme õpin edasi...tore!

aitähh, headaega!

tujutu, mõtetu, tahtejõuetu. sellega on kõik öeldud!

ma olen nüüd kümme korda kuulsam ja tänu sellele olen saavutanud kõrgema leveli---ühesõnaga kui kuskil korraldataks laisklemise ja lebotamise maailmavõistlus, siis ma võiks vabalt sinna minna ja ilmselt ma selle ka võidaksin.
ma pean õppima, aga ma absoluutselt ei viitsi!

täna oli väljas peaaegu, et kevad, aga siiski liiga külm oli, rullitama ei saanud minna, tuul oleks kõrvad ja nina peast ära viinud.

mhmhh...nädalvahetus sai läbi...hea oli!
aga eesti teed on konnasurnuaiad...liiga palju konnalaipasid oli teel täna õhtul. ja lisaks oli üks õnnetus ka emajõe suurel sillal, enne käreveret- hirmus, kui olime mööda sõitnud, mõtlesin, et äkki oleks pidanud peatuma ja abi pakkuma?! see vist on see nö meediku veri.
hetkeks mõtled, et minuga ei saa ju midagi sellist juhtuda, aga järgmine kord võid just see sina olla. see õnnetus oli juhtunud umbes üks minut enne seda, kui meie sinna jõudsime...!

esiteks- linnas on liiga palju tolmu, kui auto sust liiga lähedalt mööda sõidab, siis võid kähima jäädagi.
teiseks- kui ma hommikul kooli läksin, siis supilinnas, seal oa tänavas on üks vana puu (ma kardan, et see võetakse varsti maha, sest ta on kuivand), aga seal puu sees on kuldnokkadel pesa(d) ja nii vahva on kuulata, kuidas nad sääl puuotsas vidistavad. kui ma hästi meenutan, siis eelmisel aastal olid ka seal kuldnokad...
kolmandaks- homme saab paidesse, ma loodan, et ilmad jäävad ilusaks, siis saaks muru riisuda ja peenart paitada :)
neljandaks- järgmine nädal on liialt hull nädal, ma arvan, et peale seda ma peaks puhkuse võtma
viiendaks- aleksei turovski on üks hiiglama vahva mees, ja kui teil kunagi õnnestub teda kuulama minna, siis tehke seda kindlasti
kuuendaks- ma hakkan nüüd tubliks ja õpin natukene, sest ega ma muidu ei saa ju teada, mis kliinilised tunnused marutaudil on ja ma ei tunne marutaudis looma ära
seitsmendaks- mõtlesin, et tahaks inglismaale kooli minna, peale EMÜ lõpetamist
kaheksandaks- hetkel pesumasin undab ja enne ma nagunii magama ei saa, kui see on lõpetanud
üheksandaks- ma tahaks veel rohkem tantsida ja tahaks, et sammud saaks kiiremini selgeks
kümnendaks- ma olen hetkel kohutavalt rahul oma eluga, mul on olemas kõik paremad asjad, mida üldse tahta!