külmal sügisõhtul pole midagi paremat, kui kuulata Kait Tamra plaati ja juua pärnaõie teed meega ja istuda sooja teki sees.

Hando Runnel
Ma tean, et ma tulen kord jälle

Ma tean, et ma tulen kord jälle
ja hakkan sind nõudma taga
ja otsima igat su jälge,
kus kunagi kohtus me rada.

Mu tulek on aimates tunda-
siis kuulda võib öölinnu karjet.
On hämarad ööd minu tundlad,
neist pidet saan leida ning varjet.

Kõik muistne, mis vajunud liiva,
mu tulek taas äratab üles,
ehk küll seda kurjalt ja kiivalt
aeg-unustus peab oma süles.

Siis nõuan sind taga ma jälle,
me päevi, neid väheseid liiaks.
Ning tundi ma kardan kus jälle
mu pihust kõik pudeneb liivaks.