Hetkel on vist äikesehooaeg, ja selletõttu on mu elurütm täiesti sassis. ma ei saa magada, olen ärevil, halenaljakas tunnistada, aga ma siiski kardan äikest. ma ei teagi miks, ja just rohkem kardan ma seda müristamist, välk mind ei hirmuta,kuigi see ongi ju see, mis halba teeb.
linnas ei peaks ju kartma, siin ei ole mingit ohtu, aga ikkagi on hirmus, kui taevas valgeks lööb ja müristab. kunagi öeldi, et kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb, eitea, kas see on praegu ka nii?
avastasin, kui kiiresti aeg läheb, alles oli aasta algus, homme on juba mai kuu lõpp ja peagi vast algab suvi, kooliga on peaaegu ühelpool ainult mõned asjad on veel teha, ja siis tuleb see kauaoodatud praktika.
tegelikult peaks õppima, aga mitte mingit tahtmist ei ole, pea on paks, ilmselt selle vihma süü on kõik, linna peaks minema, aga kuidagi ei taha toast välja minna, jällegi vihma süü. nii hea on alati kedagi teist süüdistada, mitte ennast ja enda pealt on süüd vahel ka hea ära veeretada. nii paljud tuttavad lõpetavad sellel aastal, ka mina oleks võinud, kui ma poleks omale seda eriala valinud, aga ma tean, et kui ma peaks praegu on diplomi kätte saama, siis tekiks mul küsimus mis edasi...kuhu nüüd...mis nüüd saab. üks mu hea tuttav ütles, et peale bakalaureuse töö kaitsmist läks ta ühikasse, istus voodile ja...ja siis tekkis see tunne, et aga mis nüüd edasi saab?! vot täpselt selline tühi tunne tuli, et pole nagu konkreetselt midagi teha, kuskile ei pea ruttama, tekib selline rahulolu, samas aga rahutu tunne...
eile õhtul oli tore, saime teada, et tequila polega kaktuseviin, kummastav, kas pole...ja rebasteater teemal: Miks Mehhiko rikka nutavad? intrigeeriv, kas pole.
tunne on, et vihmasadu ei tahagi lõppeda, aina kallab, kuid eile õhtul oli imesoe ja kuu paistis, täiskuu oli kusjuures! koheselt hakkas mul peas kummitama laul: Öö on imesoe ja paistab kuu, pimedus on pargiteel...jne, ehk siis Minu südames sa elad, ilus laul iseenesest. ja nii ilus oli koju jalutada, soe ja mõnus, oleks veel mu kallis ka minuga olnud :( aga ma tean, et see tuleb varsti, millal me koos saame olla!
Aga nüüd tegudele, pealegi varsti peaks õue minema, värske õhk pidi kasulik olema.