esmaspäev

Tegelikult algas juba kõik eile siis, kui Tallinnast Paide poole sõitsin, tee oli läga täis ja libe, mingid autojuhid kihutasid mööda, tekitades liikulusohtlikke olukordi. Õhtul Tartusse sõites oli tee veelgi halvem ja ma ei saa üldse aru, kuidas inimesed lube saavad, kui nad isegi ei oska möödasõitu sooritada....minule jääb see siiski arusaamatuks.

Tänane hommik oli hall ja udune, öösel magasin halvasti, selles on vist süüdi nädalavahetus, siis saab oma kodus oma voodis ennast välja puhata. Selline tunne oli, päeval juhtub kindlasti midagi, mis mind ei rõõmusta.

Esiteks, mulle ei meeldi, kui õppejõud ei pea kinni loengu või praktikumi kestvusest, pealegi, kuidas nad aru ei saa, et üliõpilane ei suuda just väga pikalt istuda väga ebameeldival toolil ja kuulata juttu mingist imelikust asjast. Tehke rohkem pause, kasvõi 5 minutit ja Te näete, kuidas õppimise produktiivsus tõuseb, kuidas rohkem inimesi Teid kuulavad.

Peale kooli siis otsustasin, et lähen poodi ja ostan midagi ilusat, aga ükskõik, kuhu sa sisse astud vaadatakse Sind nagu potentsiaalset varast, ma ei saa sellest aru. Kusjuures ma arvasin, et see on ainult väikese koha viga, aga ma eksisin. Ma ei saa ju midagi osta enne, kui ma kaubaga tutvunud pole ja kui ma midagi katsun ega see ei tähenda seda, et esimesel võimalusel ma pistan selle põue. Igasugune selline asi tekitab vastikust ja iga kord tabab mind mõte, et enam ma ei lähe sinna poodi kunagi, siiamaani pole ma suutnud oma lubadusest kinni pidada.

Tabasin end jälle vingumas, see ei vii kuskile! Aga miskit head selles nädalas siiski on, kui kõik hästi läheb saame me oma esimese kodu sellel nädalal ja Üksik-vahipataljon laseb lõpuks ometi puhkusele mõned mehed, sealhulgas ka minu oma, see on viimase aja üks rõõmustavamaid uudiseid.

Ahjaa homme on vist plaanis kelgutamine või uisutamine, mõnedel tulevad ikka head ideed pähe ;) :)